Kui mõelda kaasavast haridusest, on igaühel meist oma nägemus, mida see täpselt tähendab. Veelgi enam, see on tihti valesti mõistetud ning valearusaamadel põhinevad müüdid loovad erinevate vajadustega laste kaasamisele negatiivse maine. Vaatame üle ja lükkame ümber neli peamist müüti, mis kaasava hariduse kohta levivad.

Andekus kui hariduslik erivajadus on juba aastaid haridussüsteemis kõneainet pakkunud, kuid sellele vaatamata jäävad andekad õpilased tihti vajalikust toest ilma. Probleem ei seisne andekuse kui nähtuse uudsuses, vaid pigem selles, kuidas andekust haridusmaastikul mõistetakse ja milliseid tugisüsteeme rakendatakse. Kas takistuseks on õpetajate teadlikkuse puudumine, hariduspoliitika puudulik rakendamine või koolide piiratud ressursid?

Kas lubad endale iga päev, et "seekord hakkan koju jõudes kohe õppima", aga lõpuks leiad end jälle kassivideosid vaatamas? Õnneks on olemas abinõud, kuidas oma eesmärgid paika panna nii, et need inspireeriks Sind telefoni käest panema ning tegutsema asuma. Räägime kolmest tõhusast eesmärgistamise strateegiast, mis sobivad igas vanuses õppija tööriistakasti.

Kas tead, et Eestis elab tuhandeid lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel? Nende laste jaoks võib kool olla koht, kus neil on võimalus eesti keele kaudu kultuuriruumi sulanduda, või sein, mis jääb eraldama “meid” ja “neid”. Kuidas aidata muukeelsetel lastel ennast klassiruumis mugavalt tunda?

Alternatiivpedagoogika on Eesti hariduses järjest kasvav ja olulisemaks muutuv trend, mis pakub uusi võimalusi ja lähenemisviise õpilaste arengu toetamiseks. Milline alternatiivpedagoogika suudab aga pakkuda piisavat konkurentsi traditsioonilistele õppemeetoditele? Või ehk just alternatiivsed meetodid võimaldavad tänapäeva lastele seda, mida nad vajavad?

Õppimisest räägitakse juba varasest east alates ja sugugi mitte ainult kooliga seoses – näiteks laps õpib kõndima ja rääkima, õpib teistega arvestama või kahvliga sööma. Kuigi tegevusena on õppimine igapäevane meie kõigi eludes, ei mõtle me just sageli sellele, mida see tegelikult tähendab.

Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ei piisa enam pelgalt faktide meeldejätmisest – eriti tehisintellekti ajastul. Ühiskond vajab inimesi, kes suudavad kriitiliselt mõelda, keerulisi probleeme lahendada ja erinevatesse teemadesse süveneda. Just neid oskusi hinnatakse ka tööturul aina enam. Majandusorganisatsiooni OECD (2023) andmetel on kriitiline mõtlemine ja probleemilahendus tuleviku tööturu võtmekompetentsid.