Õppimise ime

Kindlasti oled kogenud, et suurest pingutusest olenemata ei tule kontrolltöö ajal kõik õpitu meelde. Tihti pole asi selles, kui palju sa õppisid, vaid kuidas sa õppisid.

Õigete strateegiate kasutamine aitab aktiveerida mitmete ajupiirkondade koostööd, mis võimaldab õpitavat tõhusamalt meelde jätta.

Mis on õppimine?

Uute teadmiste omandamiseks hakkavad meie ajus olevad närvirakud looma uusi omavahelisi ühendusi. Neid imepisikesi närvirakke nimetatakse neuroniteks ning täiskasvanul inimesel võib neid olla koguni 86 miljardit. Selleks, et aru saada, kui palju neuroneid meie ajju mahub ja kui pisikesed nad on, võid ette kujutada, et iga neuron on üks liivatera. Peotäies liivas on umbes 10 000 liivatera, seega 86 miljardi liivatera kogumiseks oleks sul vaja umbes 8 600 000 peotäit liiva.

Õppides hakkavad need pisikesed rakud omavahel suhtlema, andes üksteisele edasi infot selle kohta, mida hetkel õpid. Kui oled õppides piisavalt keskendunud, tekivad sellise suhtluse käigus neuronite vahel uued ühendused, mida nimetatakse sünapsiteks. Võid mõelda sellest kui hetkest, mil üks neuron võtab teisel käest kinni. Mida süvenenumalt uut materjali kordad, seda tugevamaks muutub käest kinni hoidmine, mis tähendab, et õpitu on jäänud sulle väga hästi meelde. Seepärast võibki vahel tunduda, et õppimine nõuab pingutust ja on väsitav. Tegelikult on see ainult hea märk, sest näitab, et ilmselt oled oma aju saanud tööle just nii nagu õppimiseks vaja!

Uuri rohkem neuronist

Õppimine nõuab pingutust

Õppimisega kaasneval pingutusel on üllatavalt tähtis roll uute teadmiste omandamisel. Vähese pingutuse korral ei ole aju piisavalt stimuleeritud ning neuronite vahel ei teki uusi ühendusi. Üle jõu käiva pingutuse korral võib aga keha üle minna “võitle või põgene” režiimile ning keskendub õppimise asemel stressi maandamisele. Seepärast on oluline jälgida, et ülesanded oleks õpilastele sobiva raskusastmega, ehk eeldaks õpilastelt parajat pingutust. Nii suureneb ajukoores nende piirkondade aktiivsus, mis tegelevad vaimsete protsessidega. See omakorda parandab sooritusvõimet ja tagab õpilasele eduelamuse.

Performance graph

Õppimisest ja unustamisest

MäletaminePäevadForget graph

Unustamine on õppimise lahutamatu osa. Saksa psühholoogi Hermann Ebbinghausi loodud mudeli järgi unustab inimene keskmiselt poole värskelt õpitust juba esimese päevaga, nädala lõpuks on meeles ainult kümnendik. Kuigi unustamine on loomulik, aitavad selle vastu mõned allpool toodud kavalad nipid.

Hajutatud kordamine
Aktiivne meenutamine

Milleks on hea teada, kuidas õppimine toimib?

01

Tõhusamalt õppimiseks

Teades, kuidas aju uut infot vastu võtab, meelde jätab ja töötleb, suudad paremini valida enda jaoks tõhusamaid õpimeetodeid. Selline lähenemine muudab õppimise tunduvalt nauditavamaks, sest õpitu sisu jääb kiiremini ja paremini meelde.

02

Püsivate teadmiste omandamiseks

Õppimine on nagu legotorni ehitamine – iga uus teadmine toetub eelmisele. Osates kasutada unustamise vastu mõeldud nippe, salvestad teadmised enda pikaajalisse mällu. Nii suudad vajadusel lihtsamalt vanu teadmisi meelde tuletada ja uuesti kasutada.

03

Eduelamuse saamiseks

Iga inimese võimed ja teadmised on arendatavad! Enda toetamiseks tuleb vaid teada natuke õppimise olemusest ning katsetada erinevaid strateegiaid. Endale sobivate meetodite leidmine ja kasutamine aitab parandada õpitulemusi ning seeläbi usku iseenda võimetesse.

Tunnist tundi

Tunnist Tundi MTÜ

Registrikood 80631329

Lehed

Kodu

Meist

Õppimisest

Artiklid

Anneta

Jälgi

Instagram

Facebook

Tiktok

Kontakt

tunnisttundi@gmail.com

Privaatsuspoliitika

Tunnist Tundi MTÜ privaatsuspoliitika

© Tunnist Tundi 2023