Kolm strateegiat, mis viivad su sihini!

Kas lubad endale iga päev, et "seekord hakkan koju jõudes kohe õppima", aga lõpuks leiad end jälle kassivideosid vaatamas? Õnneks on olemas abinõud, kuidas oma eesmärgid paika panna nii, et need inspireeriks Sind telefoni käest panema ning tegutsema asuma. Räägime kolmest tõhusast eesmärgistamise strateegiast, mis sobivad igas vanuses õppija tööriistakasti.

1. TARK-mudel aitab algselt ähmased unistused muuta selgelt saavutatavateks eesmärkideks.

TARK (Tartu Ülikool, 2019) on akronüüm iseloomustamaks eesmärki, mis on:

1) Tulemustele orienteeritud ja tõenduspõhine 

Kuidas sa tead, et oled sihile jõudnud? Kui su üldine eesmärk on näiteks "parandada oma keemiaoskusi", siis tuleks lisada eesmärgile mõõdetav näitaja, mille põhjal saad hiljem eesmärgi täitmist kontrollida. Näiteks: “Parandan enda keemia-alaseid oskuseid, lahendades kolm lisaülesannet igast peatükist".

2) Adekvaatne ja ajastatud

Määra kindel ajaline piirang ehk tähtaeg. Näiteks: "Õpin järgmise kuu jooksul iga päev 20 minutit". Eesmärgil on kindel tähtaeg ja tegevusele kuluv aeg. 

3) Realistlik

Eesmärk peab olema inspireeriv, pingutusele motiveeriv ning jõukohane. Näiteks kui Sa tead, et Sul on väga keeruline uusi asju meelde jätta, ei ole mõistlik panna eesmärgiks "õpin kõik perioodilisustabeli elemendid nädalaga pähe". Enda piire arvestades võiks eesmärk olla “õpin iga päev järgmise kuu aja jooksul pähe kolm perioodilisustabeli elementi.”

4) Konkreetne

Määra selgelt ja üheselt mõistetavalt, mida sa soovid saavutada. Näiteks: "Ma loen igal nädalal ühe bioloogia-alase artikli ja teen selle kohta kokkuvõtte."

2. Suur karvane eesmärk aitab hoida pikaajalist motivatsiooni

Suur Karvane Eesmärk on nagu kooli lõputunnistus – midagi, mis alguses tundub kauge, kuid mis tegelikult sunnib meid iga päev natuke pingutama. 

Kuidas see töötab?

Õpingud nõuavad igapäevaselt väikeseid ja suuremaid pingutusi. Selleks, et raskustega toime tulla, on hea seada endale üks suurem eesmärk, mida endale aeg ajalt meelde tuletada. Suur karvane eesmärk annab seega suuna ja inspireerib tegutsema ka keerulisematel hetkedel. 

Näide: "Soovin saada sisse riigigümnaasiumisse, selleks keskendun sel aastal peamiselt eksamiainetele, püüdes iga tund lahendada kõik õpetaja antud tunniülesanded ning osaledes vähemalt korda nädalas ainealastes lisakonsultatsioonides."

3. STTP- mudel ehk Soov, Tulemus, Takistus, Plaan 

STTP-mudel on nagu liiklemine Google Mapsi või Waze’i abil – meetodit kasutades tead täpselt, kuhu lähed ja oskad arvestada, millised takistused võivad teel ette tulla. 

STTP aitab ideaalselt kaardistada erinevaid võimalikke raskusi ja mõelda välja plaani, kuidas neid ennetada või nendega toime tulla. 

Näide:

Soov: "Tahan keemias saavutada paremaid tulemusi."

Tulemus: "Ma oskan lahendada reaktsioonivõrrandeid ja saan kontrolltöö eest vähemalt 4."

Takistus: "Õppematerjal tundub igav ja keskenduda on raske."

Plaan: "Jagan õpiaja 20-minutilisteks osadeks ja lisan väikesed pausid. Nii saan paremini keskenduda. Samuti küsin õpetajalt täiendavaid näiteülesandeid ja lisaselgitusi."

Mõtle, milline neist eesmärgistamise mudelitest sobib sinu praeguste väljakutsetega kõige paremini. Alusta enda eesmärkide üle vaatamise või koostamisega kohe – pane paika esimene väike samm ja tee see ära. Isegi kõige pisemad unistused saavad alguse otsusest tegutseda!